pühapäev, 18. mai 2008

Carlos Fuentes "Inezi vaist"

Millalgi ammu-ammu lugesin raamatut "Mehhiko novell". Meelde on jäänud novellide müstiline õhustik, aga sisust mäletan vaid ühte lugu - "Aura". See jättis teismelisele päris sügava mulje. Loed nagu tavalist realistlikku novelli, aga kusagil lõpu poole tuleb sisse müstiline ja maagiline element. Kusjuures see ei tundu üldsegi ebareaalsena või -loogilisena. Alles nüüd sain teada, et selle novelli on kirjutanud Carlos Fuentes. Nii et "Inezi vaist" on Fuentese teine teos, mida lugenud olen. Nüüd tekkis suur huvi tema "Artemio Cruzi surm" ette võtta.
"Inezi vaist" on selles mõttes sarnane, et nagu "Auras", põimub ka seal reaalne ja loogiline müstilisega. Ka ajaliselt rändab teos edasi-tagasi. Üks teema toimub kaasajal - eelmisel sajandil, teine aga müütilisel tasandil, kusagil eelajaloolisel ajal. Kaks teemat saavad raamatu jõulises ja ootamatus finaalis kokku. Tundub, et tegemist on ikkagi armastusromaaniga; kuulus dirigent Gabriel Atlan-Ferrera ja sama kuulus ooperilaulja Inez Prada kohtuvad vaid kolmel korral (1940 Londoni pommitamise ajal, 1949 Mehhikos ja viimati 1967 taas Londonis), et koos esitada Berliozi ooperit "Fausti needmine". On miski, mis ei lase neil kokku jääda, kuigi nad seda vist tahaksid. Müütilises ajas (või oli see hoopis Inezi unenägudes?) aga on üks teine Inez, kes otsib kaotatud ja taasleitud ja jälle kaotatud armastust.
Järelsõnast sai lugeda, et raamatu mõistmiseks on vaja tunda Goethe "Fausti" ja Berliozi ooperit "Fausti needmine". Kuna mina polnud Berliozi teosest varem midagi kuulnud ja ka Faustiga ei ole mul olnud kuigi sooje suhteid, siis ehk selle tõttu oli teosest pingutav aru saada. Lisaks ajas ja ajaloos edasi-tagasi hüppamised, kus peatüki alguses oli raske hoomata, millal tegevus toimub, kellest jutt käib ja kuidas see eelneva osaga suhtestub. Teose lõpul seostub aga kõik omavahel suurepäraselt.
Tõlge oli ilus, kuigi ühe koha peal riivas silma "kilpkonnakaelusega sviiter". Ingliskeelne "turtleneck" tõlgitakse ikka rullkaeluseks. Aga siis tuli meelde, et see raamat on ju hispaania keelest tõlgitud. Nii et mine võta kinni.

Tõlkinud Margus Ott
Teised kirjutavad:
Nõudmiseni

1 kommentaar:

  1. Minul oli ka seda raamatut raske lugeda,kuna taustateadmisi pole. Raamatu lugemisel aga sai rohkem kaanepilti silmitsetud, kus tundin ära kauni ooperilaulja Angelika Miku. eva

    VastaKustuta