Michael Haagensen „Writing in Plain English”

Kas sa oled kunagi mõelnud, kuidas kirjutada seda või teist lauset inglise keeles, nii et kõik lugejad aru saaksid? Kas oled nuputanud, kas väljend, mida sa kasutad, sobib antud konteksti või ega see ometi vananenud ole? Oled olnud segaduses, kuidas koostada kirja või kuidas on viisakas alustada e-maili võõrale inimesele? Mina olen.

Michael Haagenseni raamatuke „Writing in Plain English. A Friendly Guide for Estonia" annab palju vastuseid. „Plain English" on kõige lihtsamalt väljendudes informatsiooni edasiandmine sel viisil, et lugeja saab dokumendist aru esimese korraga ja samamoodi, nagu kirjutaja seda mõtles.

Raamat on jaotatud kolme ossa. Esimeses kirjutatakse stiilist, teises grammatikast ja tavast ning kolmandas tekstide vormistamisest ja kujundusest. Raamat pakub konkreetseid lahendusi ja palju näiteid, kuidas oma kirjutisi paremini arusaadavaks ja kaasaegsemaks teha. Pisike näide – sellised sõnad nagu aforementioned, duly, hereby, pursuant to on kõik vananenud ja soovituseks on never use! Autor on elanud Eestis juba 1999 aastast saadik ja on raamatu kirjutanud spetsiaalselt Eesti lugejale, näiteks grammatika osas on keskendutud neile aspektidele, mis just eestlastele raskusi teevad.

Plain English'i võtmeelemendid on: kasuta sõnu, millest su lugejad aru saavad, kasuta vaid niipalju sõnu, kui parasjagu tarvis, eelista isikulist tegumoodi, ole positiivne, kasuta korrektset grammatikat ja kirjavahemärke ja pööra tähelepanu kirja kujundusele.

Soovitan!

Amalie Skram „Ära antud”

Eesti Raamatu Klassikaliste lugude sari meeldib mulle väga. Kujunduse poolest – pisikesed valged puhta joonega raamatud – neid ostaks lihtsalt riiuli ilu pärast :)
Poes nende kõrval jäi silma ka sama kirjastuse samas formaadis, kuid helesinist värvi raamatuke Amalie Skram, „Ära antud".
Tagakaane tutvustus oli paljulubav – Amalie Skrami (1846-1905) peetakse oma aja silmapaistvaimaks naturalistiks Norra kirjanduses. "Ära antud" ilmus esimest korda 1892. aastal ning sellest sai muu hulgas naisõiguslusteemalise kirjanduse keskseid teoseid.

„Ma tahan ju sulle ainult kõike paremat, mu kallis tütreke. Ainult kõike paremat. Ja seepärast ongi mu kohus sulle öelda, et nüüdsest on su mehel sinu üle tingimusteta õigus ja võim. Sa pead olema kuulekas ja malbe nagu talleke, vastasel juhul ei jää ta oma väikese armsa naisukesega rahule." Nõnda räägib ema oma tütrele, kes astub seitsmeteistaastasena abielu tundmatusse, otse lastetoast abieluvoodisse, mis asub tema kaptenist mehe laeva pardal. See abielu on eos hukule määratud, kuivõrd süütuke neidis ei suuda päästa oma pahedele andunud meest. Eesootavast pulmareisist näib kujunevat mõlemale tõeks saanud õudusunenägu.

Minusugune läheb sellise (naisõiguslus!) tutvustuse peale alati õnge :) Sisu on lühidalt järgmine – noor neiu abiellub endast tunduvalt vanema mehega. Pulmapäeval selgub talle šokina, et abikaasaga peab ka voodisse minema. Mitte keegi pole talle sellistest asjadest varem rääkinud. Uue abikaasaga seltskonnas liikudes avastab ta, et maailm on täis liiderlikke mehi ja naisi. Kõige tipuks selgub, et ka tema meremehest abikaasal on enne abielu olnud naistega suhteid. Seda ta mõista ja andestada ei suuda. Nii nõuabki ta mehelt üksikasjalikku aruannet tema abielu-eelsete suhete kohta. Lõpuks viib ta oma pideva hirmu, mõistmatuse ja küsimustega mehe niikaugele, et see laevaaknast merre hüppab.

Mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda suuremas segaduses olin. Naisõigusluse teemat ma siit kuidagi ei tuvastanud. Pigem võiks seda raamatut enda omaks pidada meesõiguslased – näide, kuidas loll tüdruk ühe täisjõus mehe hulluks ajab. Kui, siis ehk niimoodi, et olid ajad, kus noored tüdrukud täiesti ettevalmistamatult ellu saadeti, nii et nad ei teadnud midagi ei tegelikust elust, tavapärastest suhetest ega maailma toimimisest. Minul hakkas igatahes kaptenist kahju. Täiesti tavaline noor mees, pahedele andumisest oli asi kaugel ja oma naist ta armastas. Seetõttu ei suutnud ta ka naise vastikustundele ja mõistmatusele vastu seista.

Kokkuvõttes jäi raamatu sõnum minu jaoks arusaamatuks. Oleksin väga rõõmus, kui keegi oma arvamuse selle teose kohta siia lisaks.

Tõlkinud Maris Kuuda 

Käisin poes vol 1

Täna kohe PIDIN raamatupoodi minema. Pegasusel on Apollos sooduspakkumine ja mul nimekirjas juba valik ammu tehtud. Tänane saak: Carlos Fuentes "Inezi vaist", Irina Denežkina "Anna mulle (Song for Lovers)", Kitty Fitzgerald "Sigadesaaga/Pigtopia", Klaus Bednarz "Päiksest ida pool".
Ei, ma ei suuda 25-kroonise raamatu ahvatlusele ära öelda. "Inezi vaistu" käisin niikuinii juba paar kuud nillimas.

Ilma mingi põhjuseta astusin läbi ka Varraku müügiboksist ja väljusin ka sealt mitme raamatu võrra rikkamana ja mitme raha võrra vaesemana. Graham Greene´i "Vaikne ameeriklane" maksis tervelt 25 krooni ja lisaks jäid näppu kaks kokaraamatut - Liz Franklini "Soolased ja magusad lihtsad leivad" ja Maria Öhrni "Maiustused".

Kokkuvõttes ikkagi hea diil - 275 krooni eest 7 raamatut. Pealegi vajaski uus raamaturiiul täitmist :)

Anthony Bourdain "Avameelselt köögist"

Raamatu autoriks on New Yorgis elav ja töötav peakokk, kes kirjeldab oma okkalist teed tippu jõudmisel. Vaid mõned märksõnad: Toit on seks. Toit on valu. Margariin EI OLE toiduaine. Pann peab olema raske. Mina teie asemel ei telliks kunagi esmaspäeviti kala ja pühapäeviti hilist hommikusööki. Nii et tahad saada peakokaks? Ikka tõesti, tõesti, tõesti tahad? Tere tulemast minu maailma!

Väga värvikas kirjeldus ühe koka liikumisest tippu. Läbi narkootikumide, alkoholi, loobumiste; üldsegi mitte kena ja glamuurne elu. Mina ei tea, kas restoraniköökide köögipool on tõesti selline, nagu Bourdain kirjeldab, aga kui on, siis ma saan aru küll, miks ainult tõeliselt tahtejõulised ja pühendunud tippu jõuavad. Ja miks nende seas nii vähe naisi on.

Tõlkinud Juhan Habicht

Teised kirjutavad:

Raamatumaailm

Õhtulehe raamatublogi

Mirja von Knorring, „Elav gastronoomia”

Mirja von Knorring on gastronoom* ja kosmopoliit, Cordon Bleu diplomiga kokk, kes veedab oma suved siinsamas Muhumaal. Tutvustuse kohaselt on see raamat spetsiaalselt Eesti lugejale kirjutatud.

Autor viib lugeja retkele gastronoomia ajalukku ja tänapäeva. Raamatus peatub ta pidude ja pidustuste ajalool, toitude kujunemislugudel ning vaatleb põhjalikult mõjutusi, mis on kujundanud tänase toidukultuuri.

Autor räägib palju mahetoidust, sellest miks peaks sööma kodu lähedal valmistatud toitu ja vältima suurtootjate valmistoite; need teemad läbivad kogu raamatut. Ta võrdleb toitu kunsti ja muusikaga. Terves peatükis kirjeldab ta kunsti ja kunstnike seost toiduvalmistamisega. Ära on toodud ka paar retsepti, mis on olnud inspireeritud kunstnike loomingust või lausa kunstniku enda loodud.

Erilist praktilist teadmist siit ei saa, kuid selle lugemine mõjus kui inspiratsioon ja värske tuulepuhang. Ja kogu aeg oli vajadus midagi lugemise kõrvale hammustada :)

*Kes või mis on gastronoom, saab teada raamatust.

PS. Oma loetud raamatute nimekirja tudeerides avastasin, et olen Jussi Talvi „Gastronoomia ajalugu” juba 2006 aastal läbi lugenud. Ma ei mäletanud isegi seda fakti, rääkimata siis sisust! Järeldus: viimane aeg lugemispäevikut pidama hakata, enne kui skleroos lõplikult võimust võtab. 

Tõlkinud Vesta Reest

Tim Richardson, „Maiustused. Kompvekkide ajalugu”

Raamat maiustuste ajaloost.

Autor on suur kommisõber ja on ette võtnud retke läbi kogu maailma, et tutvustada erinevate maade maiustuste ajalugu ja kujunemist. Kuna praegu tuntud vormis maiustuste ajalugu algab suhkru „leiutamisega”, siis päris kiviajaga peale ei hakata, samuti on vanemast ajast toidu ja eriti maiustuste kohta säilinud väga vähe andmeid. Rohkem on infot alates keskajast ja see on väga tugevasti Briti saarte poole kaldus, kuigi üle käiakse kõik maailmajaod. Suured gigandid, nagu Mars Co ja Cadburys on saanud lausa oma peatüki. Lisaks tutvustab autor ka praegu toodetavaid maiustusi, sealhulgas Eesti omi.

Raamatu väärtust alandab kahjuks masendavalt vilets tõlge (lauses raisins and currants on currants tõlgitud sõstardeks!, jne) ja ei mingeid joonealuseid märkusi. Misasi on altee? Ilmselt midagi marshmallow taolist. Aga rabarberi-munakompvek? Veidi vaieldav võib olla ka autori liigitus ja teemadevalik. Hoolimata neist vigadest on raamat huvitav ja loetav, suhkru- ja selle tootmise ajaloost saab igal juhul palju teada ning koos sellega ka üldse maailma toidukultuuri arengust.


Tõlkija Raivo Rammus

Teised kirjutavad:
Ekspressi arvustus

Teemakohane:
Suhkru tootmise verisest ajaloost

Virtuaalne raamatukogu

Kaks aastat tagasi oli mul kapis vaid kolm riiulit, kuhu raamatuid panna ja need olid seal kolmes reas. Ma ei teadnud enam, kus mis raamat asub ja millised raamatud mul üldse on. Tundsin, kuidas olen kontakti nendega täiesti kaotanud.

Parim lahendus tundus olevat virtuaalse raamaturiiuli loomine. Otsisin internetis tasuta raamatukogu-programme, oletades et neid on seal lademetes, nagu kõike muud. Librarything võimaldab tasuta üles laadida vaid 200 raamatut, mis minusugusele on ilmselgelt väga vähe. Tasu lisanduvate eest on muidugi suhteliselt sümboolne, kuid tollel hetkel oli see määrav. Lisaks olen natuke skeptiline internetis tundmatus serveris hoitava suhtes. Mis siis kui ühel päeval minu vaevaga sisestatud andmeid enam polegi? Selle mure olen praeguseks hetkeks oma blogimistega ilmselgelt minetanud:) Ahjaa, kaks aastat tagasi oli eestlaste kogukond seal üsna väike ja eestikeelsete raamatute lisamine tundus problemaatiline.

Kuid lõpuks leidsin kaks tasuta programmi. Esimene neist oli väga primitiivne, ainuke hea asi selle juures oli võimalus raamatute nimekiri pisikeses kirjas välja printida. Jäin teise juurde. Ka see ei ole just kõige edulisem, kuid põhilised minu jaoks vajalikud omadused ja väljad on olemas. Kahjuks teda eriti edasi ei arendata ja minu raamatukogu suurusele (800+) hakkab väikseks jääma – kipub kinni jooksma, kui liiga kiiresti klõpsutada. Paremat aga pole ka leidnud. Võib-olla on käesolevaks ajaks loodud uusi ja paremaid programme. Pole otsinud.

eLibPro programm põhineb Accessil. Ingliskeelsete raamatute üleslaadimine on eriti lihtne – ISBN koodi alusel tõmbab programm Amazonist ise andmed. Muude raamatute puhul tuleb kasutada käsitsi sisestamist. Lisada saab ka linke, kaanepilte ja vabas vormis teksti.

Kliki pildil, et näha suuremalt!

Update 2014:

Bukahoolik vahetas oma raamatukoguprogrammi.

Andrus Kivirähk, "Mees, kes teadis ussisõnu"

Arvamus on kirjutatud 08.03.2007.
Sain nüüd lõpuks Kivirähu "Mees, kes teadis ussisõnu" läbi. Täitsa uskumatu raamat! Kuni keskpaigani oli nii, et ... no oli kah. Vahepeal nagu ei toimunud midagi uut ja miski mõtteveeretamine ja olustikukirjeldamine käis. Tundus, et edasine tegevus voolab rahulikult ja ettearvatavalt. Ja siis tuli äkitselt teemasse täielik pööre ja siis veel ja veel... Autoril fantaasiat jätkub - mina küll ei suudaks selliseid teemasid ja tegevuskäike välja mõelda - inimahvid, kes kasvatavad kitsesuuruse täi, vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitab endale inimluudest tiivad, munadeta mungad, hundid, keda peetakse ratsutamiseks ja piima lüpsmiseks. Tegelikult oli see väga sünge raamat, vahepeal sai ikka muiata ka, kuigi huumor oli peidetud irooniasse tänapäeva ühiskonna kohta, aga lõpp läks järjest süngemaks ja süngemaks.

Mingil hetkel avastasin lugedes, et mina kirjutan ju täpselt samamoodi! Pean silmas stiili ja lauseehitust. Olen viimasel ajal natuke rohkem oma mõtteid kirja pannud kui tavaliselt, lisaks lugesin oma nooruspõlve luuleraamatut, seega oli võrdlusvõimalus kohe käepärast võtta. Ma nüüd ei tahaks ennast küll Kivirähuga võrrelda, aga see osa, kus peategelane oma unistustest mõtiskles ja tuleviku peale mõtles - no täpselt minu stiil! Nii et ma siiski ei ole täiesti lootusetu :)

Teised kirjutavad:
Viimne mohikaanlane eesti moodi
Meelis Friedenthali ettekanne
Hannes Rummi arvustus
Ekspressi arvustus
Sirbi arvustus
Baas
Raamatutest
Kirjanduslik päevaraamat

Loetud raamatute nimekiri: 2008

1. J.K. Rowling, Harry Potter ja surma vägised
2. James Herriott, Väiksed loomad, suured loomad
3. Lian Hearn, Haigru kähe huige
4. Jason Goodwin, Janitšaride puu
5. Gilbert Adair, Roger Murgatroyd'i etteaste
6. Anton Nigov, Harjutused
7. Anu Saluäär, Rändamisest ja väljarändamisest
8. Indrek Hargla, French ja Koulu
9. Thomas Harris, Voonakeste vaikimine
10. Richard Brautigan, Arbuusisuhkrus
11. Philippe Simon ja Marie-Laure Bouet, Vana-Egiptus
12. Allan Espenberg, Euroopa söögid
13. Amalie Skram, Ära antud
14. Frans G. Bengtsson, Orm Punane
15. Slavenka Drakulić, Nad ei teeks kärbselegi liiga. Sõjakurjategijad Haagi kohtus
16. Juliet Harbutt and Roz Denny, The World Encyclopedia of Cheese
17. Tõnu Õnnepalu, Flandria päevik
18. Andrei Hvostov, Projektijuht Posse
19. Tor Age Bringsvaerd, Põhjala jumalad
20. Indrek Hargla, French ja Koulu Tarbatus
21. Mirja von Knorring, Elav gastronoomia
22. Andres Saareste, Kaunis emakeel
23. Agatha Christie, Haripunkti poole
24. Michael Haagensen, How to Write in Plain English
25. Anthony Bourdain, Avameelselt köögist
26. Richard P. Martin, Vana-Kreeka müüdid
27. Roberto Calasso, Kadmose ja Harmonia pulmad
28. Prosper Merimée, Lokis. Ille´i Veenus
29. Erkki Toivanen, Kahel pool kanalit
30. Michael Allin, Zarafa
31. Carlos Fuentes, Inezi vaist
32. Lynette Owen, Kirjandusteoste autoriõigused
33. Rohan Candappa, Stress. Väike käsiraamat
34. Ludwig Bechstein, Kuldkeegel
35. E.T.A. Hoffmann, Uneliivamees. Tõotus
36. Tartu NAK, Väike pornoraamat
    
37. Stewart Clark, Duu juu spiik inglišš?
38. Darra Goldstein, Georgian Feast
39. Agatha Christie, Sinise rongi mõistatus
40. Agatha Christie, Miss Marple. Kogutud lühijutud
    
41. Pierre Bayard, Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud
42. Michael Coleman, Leegitsev olümpia
43. Peter Hoeg, Preili Smilla lumetaju
44. Agatha Christie, Chimneysi saladus
45. Nick Hornby, Speaking with the Angel
46. J.R.R. Tolkien, Lõpetamata lood
47. J.R.R. Tolkien, Tales from the Perilous Realm
48. J.R.R. Tolkien, Hurini lapsed
49. J.R.R. Tolkien, Silmarillion
50. Humphrey Carpenter, J.R.R. Tolkien
51. David Deida, Tõelise mehe tee
52. Gerry Olin Greengrass, Koerajooga
53. Anne Lange, Tõlkimise aabits
54. Jüri Üdi, Tiibadega raamat
55. Umberto Eco, Minipäevik
56. Ugi DiFonte, Toidumaitsja
57. Fay Weldon, Mis teeb naised õnnelikuks
    
58. Mihkel Raud, Musta pori näkku
59. Leelo Tungal, Seltsimees laps ja suured inimesed
60. Nikolai Baturin, Kuningaonni kuningas
61. Eve Ensler, Vagiina monoloogid
    

Loetud raamatute nimekiri: 2007

1. George R.R. Martin, Troonide mäng. Esimene raamat. Jää ja tule laul
   
2. Alexander McCall Smith, Kalahari masinakirjakool meestele
3. Hannu Mäkelä, Hobune, kes kaotas prillid ära
4. Andrus Kivirähk, Mees, kes teadis ussisõnu
5. Agatha Christie, Saladuslik härra Quinn
6. Richard Curtis jt, Blackadder. Kogu see neetud dünastia 1485-1917
7. George Gordon Byron, Luuletusi ja poeeme
8. Raija Siekkinen, See oli siin
9. Santo Cilauro, Tom Gleisner, Rob Sitch, Molvaania. Kaasaegsest hambaravist rikkumata riik
10. Efrawci poeg Peredur
11. Saul Bellow, Püüa päeva
12. Mark Twain, Jänki kuningas Arthuri õukonnas
13. Ingmar Bergman, Lärmab ja veiderdab
14. Juri Lotman, Valik kirju
15. Robert van Gulik, Kohtunik Di töötab
16. Robert van Gulik, Templiviirastus
17. Tiina Sepp, Peregrina päevik
18. Juri Griškovets, Kuidas ma koera sõin. Vene rännumehe ülestähendused
19. Jerome K. Jerome, Three Men in the Boat
20. Karen Armstrong, Lühike müüdi ajalugu
21. Douglas Adams, The Hitch Hiker's Guide to the Galaxy
22. Douglas Adams, The Restaurant at the End of the Universe
23. Douglas Adams, Life, the Universe and Everything
24. Douglas Adams, So long, and Thanks for All the Fish
25. Douglas Adams, Mostly Harmless
26. Tim Richardson, Maiustused. Kompvekkide ajalugu
27. Margit Kilumets, Ita Ever. Elu suuruses
28. Oliver Graham-Jones, Loomaaia jutujupid
29. Rolf Harris, Looma Kombed. Uusi tõsilugusid loomadest
30. Denis Diderot, Fatalist Jacques ja tema isand
31. James Stephens, Kullapott
32. Jaakov Šabtai, Onu Perets tõuseb lendu
33. Maurice Careme, Muinasjutud Caprine'ile
34. Robert E. Howard, Aed täis hirmu
35. Evžen Kus ja Vaclav Pfleger, Haruldased loomad aastatuhande künnisel
36. Satyajit Das, Traders, Guns and Money
37. Jean Rhys, Suur meri Sargasso
38. D.H. Lawrence, Rebane
39. Jaan Kaplinski, Kaks päikest
40. Mare Kandre, Naene ja dr Dreuf
41. Ursula Le Guin, Meremaa võlur
42. Ursula Le Guin, Atuani hauad
43. Ursula Le Guin, Kaugeim kallas
44. Ursula Le Guin, Tehanu
45. Johathan Lynn, Anthony Jay, Jah, härra minister
46. Agatha Christie, Must kohv
47. Velma Wallis, Kaks vana naist
48. Lindsey Davis, Hõbepõrsad
    

Loetud raamatute nimekiri: 2006

1. Arthur Conan Doyle, Leedi Sannoxi juhtum
2. D.H.Lawrence, Kapteni nukk
3. Jean-Christian Petifils, Tõeline D´Artagnan
4. Karen Blixen, Aafrika äärel
5. Aleksei Turovski, Sipelgast vaalani
6. Lian Hearn, Rohuvoodi asemeks
7. Lian Hearn, Kuu hele kuma
8. Edwin A. Abbott, Lapikmaa
9. Agatha Christie, Miss Marple. Kogutud lühijutud
   
10. A.R.R.R. Roberts, Kööbik
11. Astrid Lindgren, Vahtramäe Emil on veel elus
12. Jeremias Gotthelf, Must ämblik
13. Napoleon Bonaparte, Õhtusöök Beaucaire'is
14. J. Clutton-Brock, Koer
15. G. Bailey, Mida mu koer mõtleb?
16. Bruce Fogle, Tunne oma koera
17. Agatha Christie, Listerdale'i mõistatus
18. Antti Tuuri, Kuidas ma kirjutan romaani
19. J.E.A. Tyler, The Complete Tolkien Companion
20. Andrei Hvostov, Henrik
21. Gerald Durrell, Linnud, loomad ja sugulased
22. Ruth Huimerind, Koka Kunst
23. Christopher Paolini, Eragon
24. Bettina Balaka, Jahimeeste seas
25. Hasso Krull, Loomise mõnu ja kiri
26. Ruth Binney, Maitseraamat
27. Jussi Talvi, Gastronoomia ajalugu
28. Robert van Gulik, Hiina kullamõrvad
29. Robert van Gulik, Hiina järvemõrvad
30. Emil Tode, Piiririik
31. Kurt Vonnegut, Tapamaja, korpus viis
32. Lawrence Gardner, Sõrmuste isandate valdused
33. Sofi Oksanen, Baby Jane
34. Mihhail Veller, Nevski prospekti legendid
35. Hans Magnus Enzensberger, Tõmba sobimatu maha
36. Zadie Smith, Valged hambad
37. Agatha Christie, Neid ühendab kuritegu
38. Agatha Christie, Hercule Poirot. Kogutud lühijutud
    
39. Kivirähk, Kivastik, Hussar, Õunapuu, Lugusid loomadest
40. Johannes Aavik, Keeleuuenduse lõpmatu kurv. Anu Lambi teatritekst