pühapäev, 3. jaanuar 2010

Kobo Abe "Luitenaine"

See raamat vanemate raamaturiiulis on pikka aega tekitanud minus ebamäärast tahtmist ta kätte võtta. Kollane ümbris ja pealkiri - Kobo Abe Luitenaine - tundus nii eriline ja natuke müstiline. Nii ta mulle nüüd ette jäi, kui otsisin sealt riiulist omale lugemisvara, mis oleks piisavalt õhuke, et ühe päevaga läbi lugeda ja samas ka piisavalt huvipakkuv ning varem lugemata.

Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.

Tõlkinud Agu Sisask

Teised kirjutavad:
loterii

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar