reede, 26. märts 2010

Leonie Swann "Glennkill"

Ühel hommikul avastavad lambad oma karjase pikali, labidas rinnus. Kuna inimesed niikuinii millestki midagi aru ei saa, otsustavad lambad ise välja uurida, mis nende karjasega juhtus. Detektiivi asemel on "tõenäoliselt maakonna kõige targem" lammas nimega Miss Maple. Ega lammaste mobiliseerimine mõrva uurima liiga lihtne ei ole. Lambad nimelt... on lambad. Nad mõtlevad oma lambamõtteid, millest inimesed vist ei peagi aru saama, ja teevad oma lambategusid, mis vaid neile endile mõistetavad. Vahepeal hakkas lausa igav. Aga hea oli, et lambad ei olnud nagu inimesed, vaid rohkem nagu lambad. Just see päästiski olukorra, sest kunagi ei võinud ette teada, kuidas jutustus edasi areneb, sest lambad ei käitu nagu inimesed. Tegevustikus oli päris mitu üllatuslikku pööret.

Lammaste sekeldamise taustal koorusid lahti küla pisikesed intriigid ja ühised saladused. Nagu ühes korralikus külakrimkas kohane, ei puudu ka siit kohalik usuhull, ebameeldiv lihunik ja muidugi saabub salapärane võõras. Lahendus oli aga kuidagi... lahja. Küll ei olnud seda lahenduseni viinud tee.

Minu arust väärt lugemist - teistmoodi krimka, natuke filosoofiline, natuke psühholoogiline, karja isikupäraste tegelastega, päris vaimukate mõttekäikude ja aeglaselt lahtirulluvate saladuste ja lahendusega.

Tõlkinud Piret Pääsuke

Teised kirjutavad:
Tiina Jõgeda, Ekspress
Maaleht
Jaan Martinson, Õhtulehe raamatublogi
loterii 
Nädala autor 
EPL
Kiiksu lugemisarhiiv

3 kommentaari:

  1. kihvt, peaks lugema.

    VastaKustuta
  2. tundub olevat lahe raamat, pole ise seda märganudki

    VastaKustuta
  3. tundub põnev.. ma olen nüüd muidugi paraja portsu otsas, et su blogi avastasin.. minagi eriti raskekujulise bukaholismi kaaskannataja ja ega kõik need raamatud, mis kuskilt silma hakkavad, tuleb ju endale koju osta :S

    VastaKustuta