reede, 30. aprill 2010

Olavi Kärsna "Pisiettevõtja käsiraamat"

Võtsin Olavi Kärsna "Pisiettevõtja käsiraamatu" kõigepealt raamatukogust ja mõtlesin, et kirjutan olulisemad kohad välja. Aga siiski ikkagi läksin ja ostsin poest päris oma.

Olavi Kärsna on mikroettevõtluse ekspert ja on oma teadmised nüüd raamatus edasi andnud. Raamat on küll üsna päevakajaline, st põhineb väljaandmise aastal (2009) kehtivatel seadustel, seega 4-5 aasta pärast on ta ilmselt vananenud. Samas, kui just maksuseadusi oluliselt ei muudeta, siis põhitõed kehtivad ilmselt ka edaspidi. "Pisiettevõtja käsiraamat" räägib füüsilisest isikutest ettevõtjate (FIE), loovisikute ja osaühingute tegevuse ja raamatupidamise korraldamisest.

Kõigepealt sain kinnitust, et olin siiani iseseisvalt seadusi ja maksuameti juhendeid lugedes asjadest päris hästi aru saanud. Rahanduse ja raamatupidamise magistrikraadist on ikka mingit praktilist kasu ka. Aga Kärsna on põhjalikult kursis ka meie kohtukaasustega ja aitab seadusi tõlgendada. Selgitused on lihtsad ja arusaadavad, ei mingit kuiva kantseliiti, lisandub hea huumor ja nii on raamatut lugeda mõnu. Mõnu on muidugi suhteline. FIEst sõbranna, kellele raamatut laenasin, kirjutas küll, et võttis selle õhtul lugemiseks voodisse kaasa ja et ta pole mitte kunagi varem nii ruttu magama jäänud. Mina lugesin huviga.

Väga kasulik raamat alustavatele mikroettevõtjatele, aga usun, et ka juba kogenumatel ettevõtjatel on siit üht-teist kasulikku kõrva taha panna.

pühapäev, 25. aprill 2010

Tõnu Õnnepalu "Kevad ja suvi ja"

Ma ei tea, mida ma sellest raamatust ootasin. Olin lugenud Tõnu Õnnepalu luulevormis päeviku "Kevad ja suvi ja" kohta ainult ülivõrdes arvamusi. Aga see ei hakanud minuga rääkima. Vaid mõned hetked tulid ligidale.

Kui on kevad, ootab autor suve ja enne kui suvi alatagi jõuab, näeb ta juba sügisemärke. Pidev ootamine ja hirm tuleviku ees? Surma ees? Surmast on mitu korda juttu. Noh, jah. Mis ma ikka rohkem kirjutan, kui midagi öelda ei ole. Las Õnnepalu räägib ise.

23. aprill
Tuleb päev, kui sul pole enam kuhugi minna,
sest kõik, mis on olnud, on kõik, mis on.
Ees seesama, mis taga, siin seesama, mis siin.

Ja kust ma tean? Kui ma oleksin armastanud...
Jah, kui ma oleksin armastanud.

18. mai
Vihmane ja hall pühapäev. Hea
vaheaeg kohustuses olla õnnelik,
kasvõi natukenegi. Täna ei pidanud.
Võis terve päeva lugeda igavat raamatut
Belgiast.

31. mai
Kased lõhnavad hommikul ja õhtul,
soojus on õhus, kevadest saab suvi
ja minul on sellest süda kergem.
Olgu pealegi teistel elu
ja minul unistus elust, elu on seegi. Kuigi imelik.

25. juuni
Ilus ja tark on lihtsalt ilusam vaadata
ja kuulata kui kole ja loll,
muidu pole neil suurt vahet midagi.
Elu on kummalegi ühe kallis.

23. juuli
Soe päev. Maa aurab. Päike.
Jõin varjus teed. Tõin arvutigi õue,
aga siis hakkas vilu.
Vaatasin allikasse minnes
oma keha. Näe,
olengi vana. Üllatus võib olla
sündides sama suur:
kas see tõesti võis minuga
juhtuda?
*
Tirtsud laulavad väljas,
öö pimeneb, lõhn
on küpsuse-eelne. Sügist ikkagi
ette ei kujuta. Ja talve. Ja kevadet.

9. august
Kurb liiga aeglaselt muutuv taevas,
liiga sügisene, küps rukis, piimküps nisu,
tihedad viljad, millegi ootus
ja sõjateated, inimeste elu, hullus.
Metsvaarikad raiesmikul.
Õhtul kuldne viirg pilvede all.
Kui ma ainult teaksin, kuidas
sellest kõigest, mis ma olen,
pääseda.

25. november
Pärast kahte tuisuööd
on valget nii palju, et see on
natuke nagu kunstlik. Eriti
kui õhtul õuelamp põlema panna.
Valge kumab kõigis pehmetes toonides
nagu mingu plastik. Tee on valge ja tühi,
kedagi pole näha. Väga loomulik oleks
praegu surra. Keegi ei märkakski.

Teised kirjutavad:

teisipäev, 20. aprill 2010

Luuletus

Järgnevate salmide koostamisel sain inspiratsiooni (et mitte öelda, viksisin maha) Lossi blogist.
Koosneb eranditult siia blogisse toonud otsifraasidest. Mõni kirjavahemärk on minu poolt.

suguiha tekitav
suur raamaturiiul:
vanakreeka romaan
mehhiko novell
audioraamat
kiidetud eneseabiraamat
loen sinu raamatut

mida me saame raamatutest:
kuidas kirjutada hea raamat
kuidas kirjutada kiri 12 klassis
kuidas klassifitseerida naisi
kuidas koostada viisakas kiri
kuidas käituda kinos ?!
kuidas teismelistega hakkama saada
mida kirjutada lugemispäevikusse
kuidas kasvatada iha

tõeline mees on
mihkel raud
andrus kivirähk
tiit aleksejev
tõnis õnnepalu
august kivirähn.
ruitlane on setu

kas trooja sõda toimus tegelikult?
trooja sõda ei ole toimunud
vana kreeka jutul pole saba ega sarvi

mõistuspärane olend
jürgen rooste ei mingit seksi:
mees otsib naist armastama
naine otsib mees vestlus
mees naine lähedalolu ...
miks mehed kirjutavad muinasjutte?

mis teeb naised õnnelikuks?
armastuse poos, vanakreeka seks, lesbiporno
teeb naise õnnelikuks
mida teha et maailm ei sureks labasuse kätte?

teisipäev, 13. aprill 2010

Tulekul Balti raamatumess

06.-08. mai 2010 toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas Balti raamatumess.
Programm on üleval siin. Vaatasin, et nii palju põnevaid arutelusid ja kohtumisi tuleb, et ma pean ennast vist töölt vabaks võtma selleks ajaks :)
Eelmisest messist mäletan elavalt, kuidas pidin vahepeal käima sularaha juurde toomas ja kuidas lahkusin mitme raske kotiga.

Messi tutvustusest:
Välismaalt on lubanud oma raamatuid teiste seas esitlema tulla Leonie Swann (Saksamaa), Dmitri Bõkov (Venemaa), Zinaida Lindén (Soome), Sophie Jansson (Rootsi).
Vestlusringides kohtuvad kuulajatega Imbi Paju, Teet Kallas, Merca, Mihkel Raud, Olavi Ruitlane, Maria Porjadina (ajakirja „Tšitajem Vmeste” toimetaja), Mihhail Pavlovets (Moskva Humanitaarülikooli prorektor), Aleksandr Ebanoidze („Družba narodov” peatoimetaja) ja Tatjana Rudišina (Moskva Gaidari nimelise Kesklinna Raamatukogu välissuhete osakonna juhataja).
Ka laste peale on mõeldud. Toimub lasteraamatute esitlusi ja kohtumisi autoritega, võimalik on osaleda õpitoas ja meisterdada kasvõi emadepäevaks üks tore kaart.
Üritusi jagub nii Nokia kontserdimaja teatrikohvikusse kui raamatukohvikusse ja kontserdisaali.
Messil on võimalik tutvuda Soome, Läti, Leedu ja Eesti 2009. aasta kauneimate raamatutega, näitusega "Kasuline kokaraamat" ja väljapanekuga lasteraamatute illustratsioonidest.
Messi programmi osas teeme koostööd kirjandusfestivalidega Prima Vista (Tartu) ja HeadRead (Tallinn).

esmaspäev, 12. aprill 2010

Terry Pratchett ja Neil Gaiman "Head ended"

Olen lugenud kunagi ammu ühe Pratchetti Kettamaailma loo ja see mulle erilist muljet ei avaldanud. Pärast Terry Pratchetti ja Neil Gaimani kahasse kirjutatud "Head ended" läbilugemist hakkasin mõtlema, et kust ma küll selle mõtte sain, et just seda raamatut lugeda? Lõpuks tuli meelde, et Marek kunagi ammu soovitas Gaimani raamatuid. Eks ta mul siiani aju tagaküljel tiksus. Ega mul lugema hakates mingeid ootusi või ettekujutusi polnud, seega tuli päris üllatusena, et tegemist on maailmalõpu-raamatuga, mis aeglaselt, kuid vääramatult vältimatu lõpu poole veeres. Olin vist kujutanud midagi hullude nõidadega seoses - alapealkirjast tulenevalt.

Esialgu oli minu jaoks liiga palju absurdi (see Pratchetti osa), aga keskpaiku hakkas juba paremini minema. See oli ilmselt siis, kui taipasin, millest raamat räägib ja mis lõpuks tuleb. Lõpp oli ilus ja õnnelik, just nagu mõne Hollywoodi filmikese oma, etteaimatav ka. Halb sai ravitud, üksikud said kokku ning inimesed olid taas õnnelikud ja head. Teoses oli päris palju ühiskonnakriitikat - nelja surmaingli tegevus, ja tõdemus, et ükski deemon ei suuda nii hulle asju välja mõelda, kui inimaju. Telefonimüüjad muidugi ka, kelle surmast inimkonnale ainult kasu saab tulla.

Huvitav, mismoodi kirjutavad kaks isikupärast kirjanikku ühte raamatut kahepeale? Üks kirjutab ühe peatüki ja teine järgmise? Ilmselt mitte. Raamatut lugedes ei osanud mina küll seda kuidagi osadeks jaotada, et aru saada, mis on ühe, mis teise mehe kirjutatud. Kuigi Gaiman oli mitmes kohas väga äratuntav. Ja mis ma oskan ütelda. Pratchetti lugejad kiidavad, et parem kui "tavaline" Pratchett, Gaimani austajaid siis, kui raamat ilmus, ilmselt siin veel eriti palju ei olnud. Mina kui Gaimani austaja võiks siis ehk öelda, et polnud viga.

Tõlkinud Tiina Randus

Teised kirjutavad:
Baas 
Johanna blogi
Juku-Kalle Raid, EPL
loterii
Raamatumoor

neljapäev, 8. aprill 2010

Käisin poes vol 22

Aprilli algul alustas korraga neli kirjastust sooduskampaaniaga. Alles neil olid kampaaniad. Igatahes on minu riiulid jällegi hulga raamatutega täienenud. Arvestus on vahepeal sassi läinud. Hah, lugesin üle - aasta algusest olen ostnud 27 raamatut. Neist mitmed on muidugi maksnud vaid 10-20 krooni. Viimati Apollost mööda Kristiine keskuse tunnelit välja jalutades mõtlesin kõigepealt, et seal on liiklemine praegu nii ebamugavaks tehtud, et ega muidu kui raamatupoe pärast oma nina sinna ei näitaks küll. Järgmisena leidsin, et ma vist peaksin lõpetama põdemise oma raamatutele raha kulutamise üle. Et kui on sõltuvus, siis on sõltuvus. Igatahes ei ole mul migit tahtmist sellest vabaks saada. Veel mitte. Riiuliruumi jälle (mõneks ajaks) kodus jätkub. Pealegi on kõik ostud absoluutselt põhjendatud!

Huxley "Head uut ilma" olen tahtnud juba ammu lugeda, Kundera "Eesriie" tundub selline kohustuslik kirjandus olevat, Helga Nõu "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas" maksis ainult 18 krooni, kahes keeles "Eesti köök" sobiks ehk mõnele välismaalasest sõbrale kinkida (ei tea küll kellele ja millal, aga no hea teada, et midagi on kodus olemas) ja müütide vastu on mul eriline nõrkus, seega "Vanem Edda" ei tekitanud mingeid kõhklusi. Ja nii edasi.

Ajakiri DIGI (lk 11) on taas selle blogi lahkelt ära märkinud. "Metsikutes kogustes raamatute lugemine" on muidugi luuleline liialdus. Igapäevases oravarattas ei tule teinekord raamat meeldegi. Eile õhtul sain üle pika aja taas raamatu kätte võtta. Ja sain aru, kui palju ma sellest ikka puudust tunnen.