pühapäev, 23. mai 2010

Tõnu Õnnepalu "Paradiis"

Anton Nigov kirjutas "Harjutustes" oma Hiiumaal elatud ajast. Tõnu Õnnepalu jätkab. Kui Harjutustes oli tähelepanu isiksusel, selle kujunemisel ja siseheitlustel, siis Paradiisis tõuseb peategelaseks paik ise. Paradiisi loodus, selle inimesed ja loomad. Jutustus ajast, mis on kadunud ja paigast, mis varsti kaob. Nii tahaks kirjutada, et Õnnepalu on Õnnepalu on Õnnepalu. Keegi teine ei oska kirjutada sedavõrd poeetiliselt isegi nii proosalistest asjadest nagu poest piima toomine või ahjukartulite tegemine. Kuid Paradiis on ka positiivne ja elujaatav! Siin ei ole Õnnepalu nukraid siseheitlusi ja pessimistlikke tõdemusi. On kaunis paik Hiiumaal, selle männid, liivaluited ja tormid ning inimesed kõigi oma vigade ja voorustega. Inimesed on aga kõigest hoolimata ilusad ja head.

Teised kirjutavad:
Autori koduleht
Ekspressi arvustus
Laps Eestis
Postimehe intervjuu
Reis Paradiisi
Lugemislaud
Siinpool silmapiiri
Danzumees
Õhtulehe raamatublogi
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Maire Liivamets
Janika Kronberg, Postimees
egotripper
Toomas Vint Ekspressis
Tanel Veenre, EPL
Tsitronkollane
Sehkendaja 
Sirp 
Raamatumaailm
nõudmiseni
Heli lugemisvara
Killud elust

1 kommentaar:

  1. Ka proosakirjanik peab oma tekstides poeedina käituma, on dekadentsi rajaja Charles Baudelaire tabavalt öelnud.

    VastaKustuta