teisipäev, 31. märts 2009

Robert van Gulik "Hiina kellamõrvad"

"Hiina kellamõrvad" jätkab Robert van Guliku suurepärast Hiina detektiivjuttude sarja. See on kronoloogiliselt esimene sarja raamatutest ja loetakse kõige paremaks. Kohtunik Di lahendab kolm juhtumit - lihuniku tütre mõrva, kahe pere vahelise vaenu põhjused ja budistliku kloostri saladuse. Järelsõnas kirjutab van Gulik, et nii nagu kohtunik Di on tegelikult elanud isik, on ka juhtumite süžeed võetud Hiina vanadest juttudest. Vana-Hiina elukorraldust ja õhkkonda suudab ta suurepäraselt taaselustada, ja täiesti usutavalt, erinevalt näiteks Lindsey Davise Vana-Roomast Marcus Didius Falco lugudes. Tekst voolab rahulikult ja aeglaselt, täpselt nii nagu võikski ette kujutada, et elu tol ajal käiski.

Van Gulik on üks vähestest krimikirjanikest, keda ma lugema vaevun. Agatha Christie on esimene ja van Gulik on teine ja paar Ruth Rendelli raamatut olen lugenud ja kunagi ka Rex Stouti, aga kõik ülejäänud ei ole erilist muljet avaldanud (sealhulgas Akunin). Ahjaa, muidugi ka Alexander McCall Smithi proua Ramotswe lood on nauditav lugemine.

Tõlkinud Kersti Unt

Teised kirjutavad:
Õhtulehe raamatublogi

pühapäev, 29. märts 2009

Anne de Rancourt "Kuidas kasvatada toateismelist?"

Anne de Rancourt "Kuidas kasvatada toateismelist?" on kasulik lugemine kõigile teismeliste vanematele. See ei ole mingi kuiv ja teoreetiline analüüs, ega ka praktilised juhised igaks elujuhtumiks. See raamat süstib optimismi ja tunnet, et siiski, elu koos teismelisega on võimalik. Sisuliselt on tegemist toateismelise välimäärajaga. Saab teada, kuidas toateismelist ära tunda, millised on tema elupaiga omadused, kuidas ta oma territooriumi märgistab ja kuidas käitub. Lisaks õpetussõnu, kuidas meeleheitel toateismelist toetada, õpetada ja dresseerida ning lõpuks, kuidas on võimalik toateismelisega oma territooriumi jagada. Ilmselt ongi huumor ainuke viis teismelise kõrval tervet mõistust säilitada. Seda siin jagub.
Ärge unustage arvestamast korraliku toidueelarvega. Loobuge üleliigsest, st kõigest, mis ei kõlba toateismelisele toiduks. Muretsege muuhulgas: kahesajastes pakkides hakk-kotlette, kolmekümnekilostes kottides friikartuleid, terve leegion grillkanu, kümnekilostes plokkides komme, küpsiseid, šokolaadi jne.

Pakkuge talle vaheldusrikast toitu: aeg-ajalt andke talle friikartulite asemel lauale praetud kartuleid või krõbekartuleid munaga; makaronide asemel nuudelid või spagette.

Hüva nõu: osake oma teismelise ees veidigi tänulikkust üles näidata, kui ta teeb köögikapis ruumi: ta annab teile võimaluse neid tuulutada, küll varem kui te seda plaanisite, ja need taas toiduainetega täita!
*
Kuidas teismelist süles hoida?
Teismelist ei saa süles hoida. Isasteismeline on 1 m 70 cm pikk. Emasteismeline on kaks kilo juurde võtnud, ärge seda unustage: teie selgroog ei paneks vastu.
*
Kõnepruugist:
Mõned teismelised on täiesti võimelised artikuleeritud kõneks. See on teaduslikult tõestatud. Ka TEIE võite enda omaga katset teha.
See raamat on mõeldud emadele. Isad ilmuvad vaid paaris üksikus kohas, näiteks lõigus, kus soovitatakse rangelt keelata sissepääs ruumi, kus te hoiate oma teismelist - koristajale, tema nooremale vennale ja tema isale pühapäeva hommikul, enne kui ta jooksma läheb. Pühapäeva hommik on teismelisele öö! Veel on võimalik isasid kasutada teismelise transportimisel.

Väga värskendav lugemine. Aitas aru saada, et mina olen tegelikult täitsa normaalne teismelise vanem ja et minu teismeline on üsna samasugune kui teised teismelised. Mina muidugi arvasin siiani, et kõik teismelised peale minu oma söövad korralikult, kuulavad vanemate sõna ja lähevad enne kahte öösel magama. Ja et ainult mina olen see, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa.

Peale esimest lehitsemist, mis minus lõbusa naeru esile kutsus, andsin raamatu prooviks ka oma isiklikule toateismelisele vaadata. Tema luges seda veidi siit ja sealt ning küsis täiesti mõistmatult: "Misjaoks ma seda lugema peaksin? Siin ei ole ju absoluutselt MITTE MIDAGI naljakat."

Lõpetuseks veel üks hüva nõu: laske tal ise hakkama saada. Ta on ju nüüd juba suur, ta ei väsi seda teile kordamast, juba 13 täis, vaevalt viis aastat veel ja ta läheb valima!

Tõlkinud Eva Koff

Teised kirjutavad:
Juuli raamaturiiul

neljapäev, 26. märts 2009

Elina Hirvonen "Et tema mäletaks sedasama"

"Et tema mäletaks sedasama" on noore Soome autori Elina Hirvoneni debüütromaan, mis esitati Finlandia preemia kandidaadiks. Peale raamatu läbilugemist, õigemini juba peale paari lehekülge sain aru, miks. Suurepärane teos! Autor suudab niivõrd vähesega anda edasi nii paljut. Hirvoneni laused on täpsed ja lühidad, iga sõna annab edasi mõtet, mitte midagi pole üleliigset.

Vormiliselt on tegemist lühikeste ja veel lühemate peatükkidega, tegelikult mälupiltidega, millele peategelane - noor naine - ühel päeval kohvikus istudes mõtleb. Siin seguneb minevik, olevik ja tulevik. Mitte ainult peategelase minevik, vaid ka tema vanemate, tema armastatu ja tolle vanemate minevik. Ilusad ja helged mälupildid lapsepõlvest, painavad mälupildid, hetked, mis ei ole kadunud, kuigi võiksid olla. Õnn, mida kõik otsivad, aga milleni keegi ei jõua, hirm, et teised mäletavad neid hetki teisiti ja üle kõige lõppematu painav süütunne.

Vapustav, vaimustav, hõrk. Raamat, mis minult terve päeva röövis, jätsin isegi Tolkieni lugemise päevale minemata, sest ma lihtsalt ei suutnud sellest maailmast välja tulla. Elamus. Suur tänu Kätlinile soovituse eest!

Tõlkinud Piret Saluri

Teised kirjutavad:
Ekspress
EPL
KesKus
Valgeseelik
Väike oma ruum
Lugemissoovitus
Danzumees
Raamatutuba

pühapäev, 22. märts 2009

Maggie Paley "Peeniseraamat"

Kui te peenistest varem mitte midagi ei teadnud, siis siit raamatust saate teada. Aga kui teadsite, siis ega palju targemaks ei saa. Autor on naisterahvas, ameeriklane ja sellega on tonaalsus antud. Teaduslikku juttu on raamatus vähe - üks udune joonis suguelundite läbilõikega ja kõik. On peatükid peenistest kunstis, filmis ja kirjanduses. Fallosesümbolitest moes ja arhitektuuris. Tegelikult sümboliseerivad enamus asju, mida mehed on valmistanud, fallost. Vaadake või pilvelõhkujaid.
Ka kübaraid peetakse moeajaloolaste poolt vales kohas olevateks peenisteks. James Laver tõendab oma raamatus Modesty in Dress, et üheksateistkümnendal sajandil vähenes meeste kübarate kõrgus Euroopas proportsioonis naiste emantsipatsiooni tõusuga. Sajandi lõpuks kandsid nad "nii-öelda oma lüüasaanud autoriteedi tõelist sümbolit: pehme äärega viltkübarat sisselöödud põhjaga".
Ülejäänu on põhiliselt ajalugu ja intervjuud. Ajaloo osa oligi vahest kõige huvitavam - mida kõike mehed läbi ajaloo oma peenistega teinud on - neid tätoveeriti, mulgustati, lõhestati, venitati, lõigati ümber mitmel erineval moel ja seda tehakse siiamaani. Intervjueeritud on sugu vahetanuid - mehest naiseks ja vastupidi, pornostaari, meesprostituuti. Igaüks neist lähenes teemale omast vaatenurgast ja need olid üllatavalt erinevad. Terve pikk peatükk on pühendatud suuruse probleemile - ilmselt see siis ikka on nii oluline. Ja nagu raamatust selgub, ongi.

Tõlkinud Ilmar Palli

neljapäev, 19. märts 2009

Käisin poes vol 8 ehk Bukahooliku üleelamised majanduslanguse ajal

Ei osta ühtegi raamatut! Esiteks, lugemata raamatute arv kodus ei vähene, pigem suureneb. Teiseks, säästueelarve ajal lihtsalt ei saa omale raamatuid lubada. Võib külastada raamatukogu, aga seal on uuemad ja huvitamad pidevalt väljas. Pealegi ei vähenda raamatukoguraamat kodust lugemata raamatute nimekirja. Ega asenda seda õndsat tunnet, kui oled uuele raamatule riiulil koha leidnud. Aga looduse vastu ei saa. Üle pika aja käisin raamatupoes. Ja sain aru, mida tähendab massohism. Tõepoolest ei mäleta, et NII palju allahinnatud raamatuid oleks varem müügil olnud. Lehitsen raamatut (hea! uus! odav! ilus! huvitav! odav!) ja panen ennast ületades riiulile tagasi. Järgmisega teen samamoodi. Aga poest välja ei lähe. Selle asemel lähen järgmisesse poodi. Lõpuks ei osta ühtegi raamatut.

Õhtul tuleb meelde, et headel aegadel on siginenud mõned Rahva Raamatu kinkekaardid. Järgmisel päeval lähen tagasi ja ostan need, mida tõesti tahtsin. Johan Huizinga "Keskaja sügis", Sinikka Piipo ja Ulla Salo "Meelte ja tunnete taimed", Asra Behni "Oroonoko" ja Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli". Vähemalt kakskümmend, mida ehk muul ajal oleks ka soetanud, jäävad minust maha.

Täna blogisid lehitsedes satun Valdur Mikita teose "Metsik lingvistika" kiituse peale. See on hetkel Apollos püsikliendihinnaga. (Apollos on terve hulk suurepäraseid raamatuid hetkel püsikliendihinnaga, aga neile ma tervislikel kaalutlustel ei mõtle. Kuni tänaseni, nagu selgus.) Nüüd on see veel ainukesena täielikust õnnest puudu. Kuni järgmise korrani.

Lõpetasin sellest aastast "Loomingu raamatukogu" tellimise ära, sest ma lihtsalt ei jõudnud kõiki neid laekuvaid raamatuid üle käia, pealegi oli seal palju sellist, mis mind ei huvitanud. Aga täna arvutasin üle, et tellides tuleb ühe raamatu hinnaks 12!!! krooni. Oroonoko maksis poes 45. Äkki peaks ikka taastama?

esmaspäev, 9. märts 2009

Margit Hakomaa, Laura Kallasvee, Ester Kannelmäe "Kirg.Toit"

Margit Hakomaa, Laura Kallasvee ja Ester Kannelmäe kompilatsioon "Kirg. Toit" on tõepoolest üks kirglik raamat. Terviklik, kuigi mitte kõikehõlmav. Siia on kokku pandud tegijate suured armastused - toit, armastus, ilusad pildid ja stiil.

Suure osa raamatust hõlmab erinevate afrodisiaakumite tutvustus. Afrodisiaakumiteks on läbi ajaloo peetud aineid, mis kütavad kirge ja tekitavad suguiha. Muuhulgas on sellisteks aineteks köömned, küüslauk, pipar, till, ananass ja aprikoos, rääkimata munadest, banaanist, lehtsalatist ja kurgist. Porgand, peet, rabarber, õun ja sibul ja rida enam või vähem eksootilisi vürtse, puu- ja aedvilju. Tegelikult me toitumegi iga päev ainetest, mis meis kirge tekitavad. Kartulit küll nimekirjas ei olnud, see-eest aga riis, kaer ja tatar. Ning... milline toiduaine mõjub naistele kui kuu libahundile? Hapukapsas! Peale selle, et hapukapsas on võimas C-vitamiini allikas ja sisaldab vähki ennetavaid aineid, kiirendab see ka verevarustust allpool vööd. Mõju on tunda pärast igapäevast tarvitamist nädala jooksul, Margit Hakomaa soovitab teha lausa kahenädalase kuuri.

Retseptid on hoolega valitud, lihtsalt valmistatavad ja kirja pandud ning illustreeritud väga inspireerivalt. Siin on selliste pealkirjadega toidud: et-öö-oleks-pikem võileib, riivatult hea kokteil, haareminaise reied, naise naba, aga ka värske salat liigse kiretule jahutamiseks (sisaldab värsket koriandrit, mis pidi olema liigse kire jahutaja, aga mõjuvat see niiviisi ainult naistele!).

Viimase osa raamatust moodustavad Heidy Purga ja Siim Nestori muusikasoovitused ja Katrin Rajasaare valitud filmielamused. Kõik muidugi silmas pidades eesmärki kirge sütitava toidu juurde veelgi rohkem elamusi juurde anda. Kuna mina isiklikult filmikunstist nii väga huvitatud pole, tudeerisin hoopis põhjalikult muusikasoovitusi. Avastasin mitu unustatud vana, nagu Sade, Quincy Jones ja Barry White. Ja siis leidsin uue - Devendra Banharti plaadi "Smokey Rolls Down Thunder Canyon" (2007). Ainuüksi selle soovituse jaoks tasus raamatukogus käia! Olen Devendra Banharti kohta küll varem paari ülivõrdes arvustust lugenud (näiteks seda Ekspressis), kuid need ei pannud mind plaati muretsema. Nüüd tegin seda ja olen lummatud - võimas, taevalik, tundlik ja suuuurepärane muusika!

Siin üks näide Banharti muusikast, kuigi see on nii mitmetahuline ja erinevaid stiile kokku segav, et selle ainsa klipi põhjal ei saa veel hinnagut anda:


Minul muidugi tekkis küsimus, et miks ei ole lisatud kirgi sütitavaid kirjandusteoseid? Selliseid on ju küllaga. Esimesena tuleb kohe meelde D.H. Lawrence'i "Leedi Chatterley armuke". Või Charles Aubert'i "Armunud novellid". Või Laura Esquiveli "Nagu šokolaadi keeduvesi". Samas, kui järele mõelda, kui muusikat kuulata või filmi vaadata võib kallimaga koos, siis raamatut lugeda saab siiski ainult üksinda. Teisalt - loed üksi raamatut ja oledki kohe kirelainel, keedad kallimale seda parema armuroa ja siis võib juba koos filmi ka vaadata, kui muidugi selleks enam tahtmist on ;)

Ilus ja inspireeriv teos, selline, mida aeg-ajalt kätte võtta ja lihtsalt lehitseda võib. Pilte vaadata. Samas pole retseptid ei eksklusiivsed ega keerulised, nii et ka nende järeleproovimiseks tasub raamatut avada.